Choose EU 6000 aasta pikkus ajalugu oma parimate Traakia veinidega. Kaasates veinivalmistamise pikaajalisi traditsioone, valides kõrgeima kvaliteediga looduslikke maitseid ja kasutades uusimat tehnoloogiat, Choose EU TEIEGA salapärast punast värvi jooki.
Iidsetesse aegadesse ulatuva ajalooga Traakia vein võlub rikkaliku maitse, hämmastava värvi ja meeldejääva aroomiga. Muistsed traaklased tõid viinapuud Lähis-Idast ja kasvatasid neid Traakia madalikul, kus soodne kliima lõi ainulaadse Mavrudi – tänapäeval piirkonnale ainuomase viinamarjasordi. Dionysost – Traakia veinijumalat kummardati veinivalmistamise seadusega – varjatud pühadusega juba selle algusest peale. Tihedale tumepunasele joogile omistati maagilisi omadusi, mis tervendavad keha ja hinge, toovad lummuse ja meeliülenduse. Püha veini joomise rituaal viidi läbi spetsiaalselt valmistatud “amforates”, millel oli patrooni Dionysose kuldne ilme. Traakia madalikul leidub endiselt tõendeid veinivalmistamise pika ja rikkaliku ajaloo kohta.
Traaklased on etnokultuuriline kogukond, mida varjab salapära. Nad asusid 6000 aastat tagasi elama Balkani poolsaarele – praeguse Bulgaaria maadele ning osadele Kreekast, Serbiast, Põhja-Makedooniast ja Euroopa Türgist. Nad ei jätnud endast kirjalikke ülestähendusi – võib-olla nende veendumuse tõttu, et püsivaid jälgi pole vaja jätta, sest maapealne elu on vaid lühike üleminek igavesse hauataguse ellu.
Kogume teadmisi nende rikkaliku kultuuritraditsiooni kohta mitmete nende kaasaegsete kirjalike ülestähenduste põhjal naabermaadest ja meie hindamatust pärandist – muljetavaldavad Traakia pühamud ja hauakambrid, ainulaadsed aarded, Orfi doktriin ja lõpuks: veinitraditsioon, mille nad tõid Idast ja mis jõudis Balkani viljakasse mulda 6000 aastat tagasi.
Neil iidsetel aegadel sai pühast joogist “kultuuri” mõõdupuu, kuna selle tehnoloogilist valmistamist seostatakse metsiku looduse “kasvatamise”, kodustamise protsessiga. Huvitav fakt on see, et traakikeelse veini sõna on “zeyla”, mis on väga lähedane sõnale “zelen” – bulgaaria ja slaavi sõna, mis tähistab rohelist. Traaklaste jaoks on vein roheline – noor, lopsakas, metsik, kuid taltsutatud ja elu andev.
Alates iidsetest aegadest hakati veini seostama inimverega – sümboliga, mis sajandeid hiljem läks üle kristlikusse religiooni.
Vein sisaldab ja annab edasi püha teadmisi – see sümboliseerib elu tsüklit ja on alati olemas igas rituaalis – nii heas kui halvas – just nagu see on tänapäeval traaklaste maadel tänapäeva Bulgaarias.
Traaklased lõid ja kummardasid Dionysost – looduse ja viljakuse, viinamarjade ja veini, lõbu ja teatri, rituaalse hulluse ja religioosse ekstaasi jumalat. Orfi filosoofias tunnustati Dionysost Suure jumalanna pojana, kes ohverdas ta, et uuesti elu sünnitada. Veinist sai inimhinge taassünni ja surematuse sümbol – fakt, millesse muistsed traaklased tingimusteta uskusid.
Nii saab elust, veinist ja kunstist lahutamatu tervik, mis paneb pitseri kõigele, mida traaklased lõid ja meile edasi andsid.
